Page tree
Skip to end of metadata
Go to start of metadata

Sissejuhatus

Digipädevuse kujundamise olulisust nähti ette juba 2014. aastal välja antud Eesti elukestva õppe strateegias 2020, kus ühe strateegilise eesmärgina 2020 on toodud digipööre elukestvas õppes, st õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Strateegiliste meetmete all on ühe olulise punktina rõhutatud digipädevusmudeli loomine ja rakendamine ka õppijatele.

Kehtivad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad kirjeldavad üldpädevuste loetelus ka digipädevust: „Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes", mis tähendab järgmisi digipädevusvaldkondi:

  • leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
  • osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
  • kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;
  • olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;
  • järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Euroopa Komisjon on koostöös Euroopa riikide ekspertidega välja andnud rahvusvahelise digipädevuse raamistiku DigComp aastal 2013 ning uuendatud versioonid aastatel 2016 (versioon 2.0) ja 2017 (versioon 2.1), millele tuginedes on käesolev õppijate digipädevusmudel koostatud.

Mudeli on koostanud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt juhitud ekspertgrupp koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga.


Kirjeldus

Õppijate digipädevusmudelis (edaspidi mudel) kirjeldatakse ükskõik, mis valdkonnas tegustevale digipädevale kodanikele vajalikke baasoskuseid. Mudeli eesmärk on kirjeldada digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus ning selle alusel kujundada ja hinnata õppijate digipädevust.

Mudel koosneb viiest pädevusest ja kahekümne ühest alampädevusest.

1. Info- ja andmekirjaoskus2. Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas3. Digisisu loomine4. Digiturvalisus5. Probleemilahendus

1.1. Andmete, info ja digisisu otsing,
sirvimine ja filtreerimine

1.2. Andmete, info ja digisisu hindamine

1.3. Andmete, info ja digisisu haldamine

1.4. Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas

2.1. Suhtlemine digivahendite abil

2.2. Andmete, info ja digisisu jagamine

2.3. Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas

2.4. Koostöö digikeskkonnas

2.5. Viisakas käitumine digikeskkonnas

2.6. Digitaalse identiteedi haldamine

3.1. Digisisu arendus

3.2. Digisisu kohandamine

3.3. Autoriõigus ja litsentsid

3.4. Programmeerimine

4.1. Digiseadmete kaitse

4.2. Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

4.3. Tervise ja heaolu kaitse

4.4. Keskkonnakaitse

5.1. Tehniliste tõrgete lahendamine

5.2. Digivahendite valik

5.3. Uuendused digilahenduse abil

5.4. Digipädevuse hindamine ja arendamine


Mudel on loodud Eesti õpetajatele, koolijuhtidele, õppijatele, õppekava, õppevara jms koostajatele, kõrgkoolide sisseastujatele testimiseks, enesehindamiseks jne.

Mudeli kohustuslikuks osaks on mudelis kasutatud mõistete selgitused.

Digipädevusmudeli rakendamise lihtsustamiseks on loodud abimaterjal õpetajale, kus on kirjeldatud pädevuste hindamiskriteeriumid kooliastmete kaupa.


Meeskond

Õppijate digipädevusmudeli on koostanud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhitud töörühm koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga.

Koostajad (2016):

  • Aivar Ots, Haridus- ja Teadusministeerium (konsultant)
  • Elyna Nevski, Tallinna Ülikool
  • Kristel Rillo, Haridus- ja Teadusministeerium (konsultant)
  • Margus Pedaste, Tartu Ülikool
  • Mart Laanpere, Tallinna Ülikool
  • Urve Mets, Sihtasutus Kutsekoda

Koostajad (2019):

  • Anne Tiits, Tallinna 32. Keskkool
  • Diana Veskimägi, Pärnu Vanalinna Põhikool
  • Elo Allemann, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
  • Inge Lahtmets, Miina Härma Gümnaasium
  • Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasium, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
  • Kristi Salum, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
  • Kerli Požogina, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
  • Laine Aluoja, Türi Põhikool
  • Liia Opmann, Tallinna Laagna Gümnaasium
  • Madli-Maria Naulanen, Kuressaare Gümnaasium
  • Mart Laanpere, Tallinna Ülikool
  • Meeri Sild, Tallinna Lilleküla Gümnaasium
  • Piret Lehiste, Järveküla Kool, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
  • Signe Hohensee, Tallinna 21. Kool
  • Taimi Dreier, Pärnu Ülejõe Põhikool
  • Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium
  • Vilve Roosioks, Sihtasutus Innove
  • No labels