Page tree
Skip to end of metadata
Go to start of metadata

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Eesti Haridustehnoloogide Liit, 2020

Tööversioon, viimati täiendatud aprillis 2020

Mudeli ja hindamiskriteeriumite juurde kuulub seletuskiri.

Mudel ja hindamiskriteeriumid on litsentseeritud Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 rahvusvahelise litsentsiga.

*Hindamiskriteeriumid on loodud soovituslikuks abimaterjaliks õpetajale. Koolid võivad vajadusel otsustada mingite hindamiskriteeriumite täitmist ette võtta ka varasemal kooliastmel.


NrPädevused ja alampädevusedHindamiskriteeriumid*
1.INFO- JA ANDMEKIRJAOSKUSI kooliasteII kooliasteIII ja IV kooliaste, kutseharidus
1.1.Andmete, info ja digisisu otsing, sirvimine ja filtreerimine
Õppija sõnastab oma teabevajaduse ja rakendab sobivaid infootsingu võtteid.
Õppija otsib, sirvib ja filtreerib eesmärgipäraselt andmeid, infot ja materjale digikeskkonnas.
Õppija:
1.1.1. Avab veebilehitseja ja otsingumootori.
1.1.2. Valib sobivad võtmesõnad otsinguks.
1.1.3. Teeb vahet võtmesõnal ja veebiaadressil.
1.1.4. Teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal.
1.1.5. Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi (tekst, pilt, video jne).
1.1.6. Avab veebilehitsejas sobiva infoallika ja otsib vajamineva informatsiooni.
1.1.7. Leiab allikast sobiva info kasutades laua- või sülearvutis klahvikombinatsiooni Ctrl/Cmd + F ja nutiseadmes käsklust
"Find on page".
1.1.8. Skaneerib info nutiseadmesse ruutkoodi abil.
Õppija:
1.1.9. Sõnastab oma infovajaduse.
1.1.10. Teab, et erinevad otsingumootorid võivad anda erinevaid tulemusi.
1.1.11. Leiab otsinguga teksti-, pildi- ja videomaterjali.
1.1.12. Kasutab info leidmiseks veebikeskkonna poolt etteantud filtreerimisvõimalusi (nt kasutusõigused, failitüüp).
1.1.13. Koostab otsingu jaoks päringu, kasutades sobivaid võtmesõnu, mis piiravad vastuste arvu.
1.1.14. Otsib erinevatelt veebilehtedelt infot, kasutades otsingukasti, menüüsid jne.
1.1.15. Selgitab, kuidas ta info leidis.
Õppija:
1.1.16. Tunneb erinevaid veebipõhiseid andmebaase ja keskkondi, kust infot leida.
1.1.17. Leiab otsingumootorit kasutades vajaliku failiformaadi (pdf, png, docx jne).
1.1.18. Sooritab otsingu olemasoleva pildi järgi (nt autori väljaselgitamiseks).
1.1.19. Kasutab otsingut sooritades täpsema otsingu vormi, häälkäsklusi ja Boole'i operaatoreid (nt AND, OR, NOT).
1.1.20. Filtreerib oma e-postkastis kirju märksõna, saatja, kuupäeva jne järgi.
1.1.21. Võrdleb erinevate veebilehitsejate ja otsingumootorite otsingusüsteeme.
1.2.Andmete, info ja digisisu hindamine
Õppija analüüsib, võrdleb ja hindab kriitiliselt leitud andmeid, infot ja digisisu ning nende allikate usaldusväärsust.
Õppija:
1.2.1. Tuvastab leitud allika autori.
1.2.2. Teab, et veebis olev informatsioon ei pruugi olla usaldusväärne.
Õppija:
1.2.3. Leiab internetist etteantud teemal materjalid, millel on tuvastatavad algallikad.
1.2.4. Hindab leitud teabe tõepärasust allikmaterjalis autori, viidete, avaldamise aja või avaldamiskoha alusel.
1.2.5. Leiab allikaid, mis käsitlevad teemat erinevatest vaatenurkadest.
1.2.6. Neid allikaid analüüsides eristab fakti ja arvamust, olulist ebaolulisest.
Õppija:
1.2.7. Leiab internetist asjakohased allikmaterjalid, võrdleb neid ning põhjendab nende usaldusväärsust.
1.2.8. Teeb vahet tõesel ja valeuudisel; usaldusväärsel ja ebausaldusväärsel allikal.
1.2.9. Eristab faktipõhist, fantaasiapõhist ja arvamuspõhist meediateksti.
1.2.10. Tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted.
1.2.11. Mõistab, kuidas digiturundust kasutatakse inimeste mõjutamiseks.
1.3.Andmete, info ja digisisu haldamine
Õppija salvestab faile ja korrastab neid digikeskkonnas, kasutades kaustasid, kategooriaid ja silte.
Õppija töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil, esitleb tulemusi diagrammide ja skeemide abil.
Õppija:
1.3.1. Kopeerib ja kleebib märgistatud teksti etteantud kohta.
1.3.2. Salvestab digisisu (tekst, pilt).
1.3.3. Otsib salvestatud sisu seadmest üles.
1.3.4. Salvestab ja kustutab järjehoidjaid veebilehitsejas.
Õppija:
1.3.5. Salvestab ja taasesitab erinevat digisisu (audio, video).
1.3.6. Tunneb peamiste failitüüpide laiendeid (nt docx, pdf, mp3, png).
1.3.7. Korrastab faile kataloogipuu kaustades (kopeerib, teisaldab, kustutab, laeb üles ja alla).
1.3.8. Vaatab failide atribuute (nt suurus pikslites, maht, loomise aeg, autor).
1.3.9. Muudab operatsioonisüsteemis akende suurust, asukohta, vaateid.
1.3.10. Avab ja sulgeb veebilehitsejas uusi sakke.
1.3.11. Kogub ja süstematiseerib infot taasesitataval kujul kasutades pilveteenuseid.
3.1.12. Kasutab tabelarvutusprogrammi tabeli loomiseks, kujundamiseks ja lihtsa andmetabeli põhjal diagrammi loomiseks.
Õppija:
1.3.13. Tunneb erinevate failitüüpide laiendeid ning teab, milliste programmidega neid avada.
1.3.14. Teab, kuidas lühendada infoallika linki.
1.3.15. Haldab igapäevaselt ja struktureeritult oma digitaalseid materjale sobivates keskkondades (nt lingikogud).
1.3.16. Pakib faile kokku ja lahti.
1.3.17. Salvestab digisisu füüsilisele seadmele või pilvehoidlasse ja süstematiseerib selle teemade kaupa.
1.3.18. Teeb varukoopiaid informatsioonist, mida on salvestanud.
1.3.19. Seadistab mobiiltelefoni salvestatud fotod, audio- ja videoklipid automaatselt pilve laadima.
3.1.20. Kasutab tabelarvutusprogrammis erinevaid funktsioone ja valemeid (nt aritmeetiline keskmine, summa jne), loob andmete põhjal erinevaid diagramme.
2.SUHTLUS JA KOOSTÖÖ DIGIKESKKONNASI kooliasteII kooliasteIII ja IV kooliaste, kutseharidus
2.1.Suhtlemine digivahendite abil
Õppija suhtleb teistega sobivaid digivahendeid kasutades, sh välksõnumid, e-post, videokõne, foorum ja kommentaarid.
Õppija:
2.1.1. Kasutab teistega suhtlemiseks mobiiltelefoni põhilisi funktsioone (helistamine, sõnumi saatmine, uue kontakti salvestamine).
2.1.2. Kasutab õpetajaga suhtlemiseks kooli õppeinfosüsteemi.
2.1.3. On teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega.

Õppija:
2.1.4. Teab erinevate digitaalsete suhtluskeskkondade (nt e-post, jututuba, foorum) võimalusi ja piiranguid, sh konto loomise piiranguid.
2.1.5. Mõistab digisuhtluses kasutatavaid lühendeid, emotikone, emojisid. 
2.1.6. Seadistab oma e-posti konto.
2.1.7. Loob korrektse e-kirja, lisab manuse ja saadab adressaadile, sh e-kirjale vastamine ja (pime)koopia adressaatide lisamine.
2.1.8. Tunneb ära rämpsposti ja automaatkirjad.

Õppija:
2.1.8. Oskab luua sotsiaalmeedia kontot, seadistada kasutajaprofiili, hallata konto sisu.
2.1.9. Valib vastavalt olukorrale sobiva suhtluskeskkonna ja -viisi (nt sotsiaalvõrgustikud, videokonverents).
2.1.10. Teab, kuhu pöörduda abi saamiseks digimaailmas (nt veebikonstaabel, kasutajatugi).
2.1.11. Eristab kett- ja õngitsemiskirju.
2.2.Andmete, info ja digisisu jagamine
Õppija jagab teistega infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks korrektse viisi ja sobiva vahendi.

Õppija:
2.2.1. Jagab sisu (veebilinki, faili, tsitaati) juhendaja poolt etteantud digitaalses keskkonnas.
2.2.2. Teab, et internetti lisatud või jagatud infoga kaasneb vastutus.

Õppija:
2.2.3. Omab teadmisi erinevate failide (dokumendid, esitlused, fotod, video- ja audioklipid) jagamise võimalustest veebikeskkonna vahendusel.
2.2.4. Jagab sisu erinevates piiratud kasutajaskonnaga veebikeskkondades.
2.2.5. Hindab jagatava sisu väärtust ja valib sobiva sihtrühma ja keskkonna digitaalse sisu jagamiseks (nt pilvehoidlad, e-post).

Õppija:
2.2.6. Nimetab erinevate jagamisviiside eeliseid ja puudusi.
2.2.7. Jagab sisu erinevates avatud kasutajaskonnaga veebikeskkondades (nt ajaveeb, sotsiaalvõrgustikud).
2.2.8. Teab, mis on vistutamine/pookimine (ingl k
embed) ja oskab seda rakendada.
2.2.9. Jagab ekraanikuva kaasõppija või õpetajaga, nt videovestluses.
2.2.10. Oskab sisu reaalajas voogedastada.
2.3.Kodanikuaktiivsus digikeskkonnas
Õppija kasutab kodanikuna kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid (sh e-päevik, õpihaldussüsteem, riigiportaal, raamatukogu- ja pangateenused).
Õppija kasutab sobivaid digivahendeid (nt ühismeedia, ajaveeb, video) oma algatuste kajastamiseks ja teiste kaasamiseks ning teiste algatustes osalemiseks.
Õppija:
2.3.1. Teab, et tehnoloogiat saab kasutada erinevate asutustega suhtlemiseks (nt valitsus, pangad).
2.3.2. Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks.
Õppija:
2.3.3. Sooritab õppetööga seotud ülesandeid kooli poolt valitud digitaalsetes õpikeskkondades.
Õppija:
2.3.4. Tunneb erinevaid riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutud infosüsteeme ja keskkondi (e-teenused).
2.3.5. Kasutab erinevaid autentimise ja digiallkirjastamise võimalusi (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID).
2.3.6. Teab, kuidas hääletada e-valimistel.
2.3.7. Leiab oma huvidele ja vajadustele vastavaid kogukondi, võrgustikke.
2.4.Koostöö digikeskkonnas
Õppija panustab meeskonna koostöösse digikeskkonnas, võttes erinevaid rolle ning osaledes ühises otsustamises ja digisisu loomises.
Õppija:
2.4.1. Kasutab lihtsamaid õpetaja poolt valitud veebipõhiseid ühistöövahendeid ja mobiilirakendusi, järgides ühiselt kokkulepitud reegleid.
Õppija:
2.4.2. Teab veebipõhiste ühistöövahendite ja mobiilirakenduste võimalusi ja kasutab neid eesmärgipäraselt.
Õppija:
2.4.3. Loob vajadusepõhise koostöögrupi sobivas keskkonnas.
2.4.4. Loob erinevat digisisu (vaata punkt 3.1 ja 3.2) koostöös.
2.4.5. Annab kaasõppijate loodud digitaalsele sisule tagasisidet.
2.4.6. Teab, kuidas toimib ühisloome (ingl k
crowdsourcing) ja soovi korral osaleb selles (nt Vikipeedia).
2.5.Viisakas käitumine digikeskkonnas
Õppija tunneb digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning järgib neid, arvestades muuhulgas võimalike lugejate/kuulajate/vaatajate kultuuriliste, vanuseliste ja muude eripäradega.
Õppija:
2.5.1. Teab, et veebikeskkonnas ja elus kehtivad sarnased käitumisnormid.
Õppija:
2.5.2. Teab internetis suhtlemise reegleid (netikett) ja järgib neid oma tegevustes.
2.5.3. Mõistab eetilise interneti-käitumise aluseid (keelekasutus, kommenteerimine, kasutajanimi).
2.5.4. Tunneb ära digisuhtluse ohuolukorrad, oskab neid ennetada ning vajadusel reageerida.
2.5.5. Selgitab, millised võivad olla digisuhtluses ebaeetilise käitumise tagajärjed.
Õppija:
2.5.6. Järgib suhtlus- ja käitumisnorme blogipostitustes, sotsiaalmeedia postitustes (sh täägimisel), uudiste portaalides ja videote all kommenteerides.
2.5.7. Teab, miks on vaja mõista ja arvestada digisuhtluses kultuuride mitmekesisusega (nt erinevad rahvused, põlvkonnad, vaated, päritolu jne).
2.5.8. Märkab meediatekstides valelikku, pahasoovlikku või kallutatud informatsiooni ning arutleb võimalike käitumisstrateegiate üle.
2.6.Digitaalse identiteedi haldamine
Õppija loob mitu digitaalset identiteeti ja haldab neid, piirates vajadusel ligipääsu oma andmetele.
Õppija analüüsib oma digitaalset jalajälge, jälgib ja kaitseb oma mainet digikeskkonnas.
Õppija:
2.6.1. Teeb vahet pärismaailmal ja virtuaalsel maailmal.
2.6.2. Teab, et internet ei ole anonüümne.
2.6.3. Teeb vahet reaalsel ja digitaalsel identiteedil.
2.6.4. Teab, mis on kasutajaprofiil.
2.6.5. Teab, millal kasutada oma pärisnime ja millal varjunime.
2.6.6. Teab, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see kujuneb.
2.6.7. Saab aru, kuidas tema digitaalne jalajälg võib olla nähtav teistele.
Õppija:
2.6.8. Leiab enda kohta informatsiooni otsingumootori abil.
2.6.9. Uurib enda digitaalset jalajälge, sh eristab negatiivset ja positiivset ning aktiivset ja passiivset digitaalset jalajälge.
2.6.10. Haldab ja kaitseb oma digitaalset identiteeti (nt kooli seadmeid kasutades logib end välja või kasutab inkognito režiimi).
2.6.11. Mõistab, et avalikustatud digitaalne info võib jääda internetti pikaks ajaks.
2.6.12. Teab, kuhu ja kelle poole probleemide puhul pöörduda (vanem, õpetaja, veebikonstaabel).
Õppija:
2.6.13. Teab, mis on mitmeastmeline või -faktoriline isikutuvastus ja oskab seda seadistada.
2.6.14. Häälestab oma sotsiaalmeedia kontode ja postituste privaatsusseadeid.
3.DIGISISU LOOMINEI kooliasteII kooliasteIII ja IV kooliaste, kutseharidus
3.1.Digisisu arendus
Õppija loob ja toimetab digisisu erinevates formaatides.
Õppija:
3.1.1. Avab ja sulgeb veebi-, mobiili- ja töölauarakenduse.
3.1.2. Loob, salvestab, sulgeb, avab ja muudab dokumendi.
3.1.3. Loob, salvestab, avab, nimetab ümber ja kustutab kausta.
3.1.4. Kasutab tekstitöötluse lihtsamaid funktsioone (sh tabeli loomine ja pildi lisamine).
3.1.5. Joonistab arvutis, veebirakenduses ja nutiseadmes pildi.
3.1.6. Pildistab nutiseadmega.
3.1.7. Loob lihtsamate sisuloomevahenditega digisisu (nt animatsioon, koomiks, audiofail).
3.1.8. Vajadusel kustutab loodud failid seadmest.
Õppija:
3.1.9. Loob tekstidokumendi (nt referaadi) järgides etteantud kriteeriume või kooli vormistusjuhendit.
3.1.10. Kasutab õigekirjakontrolli.
3.1.11. Loob slaidiesitluse järgides etteantud kriteeriume.
3.1.12. Loob info visualiseerimiseks nt digitaalse plakati, mõttekaardi, ajatelje, sõnapilve vms.
3.1.13. Teab nutiseadmega pildistamise ja filmimise põhimõtteid (nt portree- või maastikuformaat, horisont jne).
3.1.14. Salvestab nutiseadmega videofaili.
Õppija:
3.1.15. Vormindab arvutiga tekste (nt loov- ja uurimistöid) vastavalt kooli vormistusjuhendile.
3.1.16. Vajadusel prindib faili, seadistades eelnevalt paberi formaadi, eksemplaride arvu, ühe- või kahepoolse printimise jne.
3.1.17. Loob andmete kogumiseks veebipõhise küsimustiku, viib läbi küsitluse ning analüüsib kogutud andmeid.
3.1.18. Loob oma õpitulemuste esitlemiseks ja õpikogemuse refleksiooniks digitaalse õpimapi (nt veebileht, ajaveeb vms).
3.1.19. Loob rühmatööna eri tüüpi digisisu (nt lühifilm, mobiilirakendus).
3.2.Digisisu kohandamine
Õppija muudab, sh täiendab, täiustab ja kombineerib olemasolevat digisisu.
Õppija:
3.2.1. Redigeerib teksti ja pilti (lõikab, muudab suurust, kleebib, kopeerib).
3.2.2. Koostab enda või teiste piltidest fotokollaaži.
Õppija:
3.2.3. Töötleb enda ja teiste loodud fotosid veebi- või mobiilirakendusega (nt lisab teksti, filtreid).
3.2.4. Teeb ekraani vajalikust osast kuvatõmmise.
3.2.5. Loob digisisu (nt plakat, e-raamat, ajaleht, slaidiesitlus) kombineerides teksti ja pilti.
3.2.6. Täiendab enda loodud digisisu vastavalt teiste kommentaaridele ja muudatusettepanekutele.
Õppija:
3.2.7. Teeb lihtsamat heli- ja videotöötlust.
3.2.8. Loob digisisu (nt mäng, helindatud esitlus) kombineerides erinevaid multimeediumi elemente (tekst, pilt, heli, video, animatsioon).
3.3.Autoriõigus ja litsentsid
Õppija järgib digisisu luues ja kasutades autoriõiguse põhimõtteid ja litsentsitingimusi.
Õppija:
3.3.1. Teab, et iga loomingu kasutamise õigus kuulub selle autorile.
3.3.2. Viitab allikmaterjalile lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.
Õppija:
3.3.3. Teab autorsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi.
3.3.4. Teab, mis on plagiaat ehk loomevargus ja oskab sellest hoiduda.
3.3.5. Valib digisisu loomiseks materjalid, mille kasutamine on autoriõigusega lubatud.
3.3.6. Leiab avatud sisulitsentsiga pildi-, audio- ja videofaile oma loomingus kasutamiseks.
3.3.7. Viitab korrektselt kasutatud materjalidele (vastavalt kooli vormistusjuhendile).
Õppija:
3.3.8. Tunneb autoriõiguse ja sisulitsentside (nt
Creative Commons) põhimõtteid.
3.3.9. Teab, kuidas leida infot autoriõiguse ja litsentsieeskirjade kohta.
3.3.10. Lisab oma digitaalsetele teostele sobiva sisulitsentsi.
3.3.11. Tunneb erinevaid arvutitarkvara liike (vabavara, litsenseeritud tarkvara jne).
3.3.12. Teab, mis on piraattarkvara ja väldib selle kasutamist.
3.4.Programmeerimine
Õppija kavandab ja koostab sobival algoritmil põhineva programmikoodi, mis täidab etteantud lihtsama ülesande.
Õppija:
3.4.1. Teab lihtsamaid põhimõisteid (nt algoritm, kood, programm, robot).
3.4.2. Toob elulisi näiteid programmide kasutamisest.
3.4.3. Mõistab käskude täpse järgimise vajalikkust.
3.4.4. Koostab lihtsa algoritmi ühest enda tegevusest.
3.4.5. Juhib lihtsamaid robootilisi vahendeid õigete käsklustega.
3.4.6. Selgitab etteantud lihtsa programmi sisu, leiab sellest vigu ning ennustab töö tulemit.
Õppija:
3.4.7. Kavandab ja loob juhiseid järgides lihtsama rakenduse/animatsiooni visuaalse programmeerimiskeelega.
3.4.8. Leiab programmist vead ja teeb lihtsamaid muudatusi.
3.4.9. Kasutab erinevaid programmeerimisega seotud mängulisi rakendusi.
III ja IV kooliastme programmeerimine ei ole kohustuslik. Soovi korral on võimalik kasutada informaatika valikkursuste õppematerjale.
4.DIGITURVALISUSI kooliasteII kooliasteIII ja IV kooliaste, kutseharidus
4.1.Digiseadmete kaitse
Õppija kaitseb oma digiseadet ja selle sisu.
Õppija mõistab digiseadet ähvardavaid riske ja ohte ning oskab neid välltida.
Õppija:
4.1.1. Kasutab digiseadmeid heaperemehelikult, järgides koolis kehtestatud reegleid.
4.1.2. Puhastab vajadusel digiseadet sobivate hooldusvahenditega.
4.1.3. Teab, mis on kasutajanimi ja salasõna.
4.1.4. Teab mis on tugev ja nõrk salasõna.
4.1.5. Loob, muudab ja kaitseb oma salasõna.
4.1.6. Teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida.
4.1.7. Teab, miks ei tohi igasuguseid programme ja rakendusi digiseadmesse laadida.
4.1.8. Seadistab oma isikliku digiseadme turvalisemaks (nt sõrmejälg, salasõna).
4.1.9. Teab, et kõne tundmatult numbrilt võib olla ohtlik.
4.1.10. Saab aru, kui talle saadetud sõnum (nt telefoni või suhtlusäpi kaudu) on kahtlane (nt lingid vms).
4.1.11. Teab, mida teha, kui digiseade on kaduma läinud.
4.1.12. Julgeb turvalisusega seotud probleemide korral küsida abi.
Õppija:
4.1.13. Kasutab erinevates keskkondades erinevaid salasõnu.
4.1.14. Teab arvutiviiruste ja pahavara levimise viise (nt õngitsuskiri, nakatunud manus).
4.1.15. Teab lisaseadmete ja andmekandjate ühendamisega seotud turvariske.
4.1.16. Kasutab vajadusel privaatset (inkognito) sirvimisrežiimi.
4.1.17. Põhjendab, miks on vaja järgida digiseadmeid kasutades turvameetmeid.
Õppija:
4.1.18. Tunneb turvalisusega seotud mõisteid eesti ja inglise keeles (nt viirusetõrje, õngitsuskiri, tulemüür jms) ning teab erinevaid interneti ohte.
4.1.19. Hindab veebikeskkonna või nutirakenduse turvalisust.
4.1.20. Valib võimalusel sobiva WiFi võrgu, millega on tagatud seadme ja andmete privaatsus.
4.1.21. Teab, kuidas mobiilset internetti teiste seadmetega turvaliselt jagada (st WiFi tulipunkti luua).
4.1.22. Teab, mida teha või kelle poole pöörduda, kui digiseade on kahjustatud (nt arvutiviirus, veekahjustus vms).
4.1.23. Teab, kuidas uuendada oma nutiseadme tarkvara ja paigaldada viirusetõrjet.
4.1.24. Teeb oma andmetest regulaarselt varukoopiaid.
4.2.Isikuandmete ja privaatsuse kaitse
Õppija rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas.
Õppija veendub, kuidas mingi digiteenus tema isikuandmeid kasutab, lähtudes teenuse privaatsusreeglitest.
Õppija:
4.2.1. Teab, mis on isikuandmed ja privaatsus.
4.2.2. Teab, mis isikuandmeid jagada oma kasutajaprofiilis.
4.2.3. Teab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas.
4.2.4. Teab, et internetti jagatud infot on võimalik kuritarvitada teiste kasutajate poolt.
Õppija:
4.2.5. Seadistab oma kasutajaprofiili turvalisemaks (nt mitmeastmeline isikutuvastus).
4.2.6. Info või digisisu jagamisel järgib privaatsusnõudeid.
4.2.7. Eristab veebikeskkondade turvatasemeid (nt http vs. https) ja arvestab nendega.
4.2.8. Teab, et paljud veebikeskkonnad koguvad kasutajate kohta infot, et reklaami filtreerida.
Õppija:
4.2.9. Teab, mis on andmekaitse üldmäärus (GDPR) ja tunneb oma õigusi, mis puudutavad andmete kogumist, hoiustamist ja kasutamist.
4.2.10. Tunneb oma õigust olla unustatud, st oskab nõuda enda andmete kustutamist.
4.2.11. Andmelekke korral teavitab õpetajat või juhendajat.
4.2.12. Teab, mis on varikonto.
4.2.13. Teeb vahet legaalsel ja illegaalsel tegevusel veebis.
4.2.14. Mõistab identiteedivarguse ja teiste isikuandmete varguse riski.
4.3.Tervise ja heaolu kaitse
Õppija on teadlik digitehnoloogia kasutamisega seonduvatest riskidest oma vaimsele ja füüsilisele tervisele ning oskab neid riske ennetada.
Õppija oskab küberkiusamist märgata ja sellele adekvaatselt reageerida.
Õppija:
4.3.1. Teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervist.
4.3.2. Valib tehnoloogiat kasutades õige istumisasendi.
4.3.3. Jälgib seadme kasutamise kestust ja kohta.
4.3.4. Kohandab seadme vastavalt valgusele nägemist säästvalt.
4.3.5. Teeb sobivaid harjutusi silmadele, kätele, rühile.
4.3.6. Teab, mis on küberkiusamine ja oskab ennast selle eest kaitsta.
4.3.7. Teab, kuhu pöörduda abisaamiseks küberkiusamise korral.
Õppija:
4.3.8. Nimetab digiseadmega kasutamisega seotud terviseriske.
4.3.9. Teab, mis võivad olla arvutisõltuvuse tagajärjed ja kuidas neid vältida.
4.3.10. Kirjeldab küberkiusamise liike ja mõjusid.
4.3.11. Märkab küberkiusamist ja sekkub, vajadusel pöördub veebikonstaabli poole.
Õppija:
4.3.12. Hindab digiseadmete kasutamisega seotud terviseriske alates ergonoomika aspektidest kuni arvutisõltuvuseni.
4.3.13. Uurib ja analüüsib enda ja kaaslaste digiseadmete kasutamise harjumusi.
4.3.14. Leiab tasakaalu digikeskkonna ja füüsilise keskkonna kasutamise vahel (
online/offline tasakaal).
4.3.15. Tunneb ära sekstimise (seksuaalse sõnumi saatmine) ja oskab hoiduda selle ohvriks sattumist.
4.3.16. Mõistab digitehnoloogia ja sotsiaalse kaasatuse seoseid.
4.4.Keskkonnakaitse
Õppija on teadlik digitehnoloogia mõjust looduskeskkonnale.
Õppija:
4.4.1. Teab, et digitehnoloogia kasutamine kulutab energiat.
4.4.2. Teab, et vananenud ja katkine tehnoloogia ei ole olmeprügi.
Õppija:
4.4.3. Kasutab põhivõtteid energia säästmiseks.
4.4.4. Suhtub digikeskkondadesse säästvalt (nt ei loo pidevalt uusi kontosid, kui vana parool on ununenud).
4.4.5. Teab digitehnoloogia utiliseerimise võimalusi.
4.4.6. Toob näiteid digitehnoloogia positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest keskkonnale.
Õppija:
4.4.7. Eristab mõisteid digitaalne jalajälg ja ökoloogiline jalajälg ning oskab välja tuua nendevahelisi seoseid.
4.4.8. Teeb põhjendatud otsuseid digitehnoloogiat valides (nt teavet luues ja tarbides, seadmeid ostes ja parandades).
4.4.9. Teab, kuidas digitehnoloogiat toodetakse.
4.4.10. Teab, kuidas digitehnoloogiat keskkonnakaitses rakendatakse.
4.4.11. Õppija sõnastab enda seisukoha ning seda toetavad argumendid digitehnoloogia ja keskkonna teemadel.
5.PROBLEEMILAHENDUSI kooliasteII kooliasteIII ja IV kooliaste, kutseharidus
5.1.Tehniliste tõrgete lahendamine
Õppija tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja likvideerib selle, kasutades juhendit.
Õppija:
5.1.1. Teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab.
5.1.2. Teeb vahet erinevat tüüpi arvutitel (nt sülearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti).
5.1.3. Teab lihtsamaid arvutiga seotud mõisteid (nt riist- ja tarkvara, lisaseadmed, arvutiprogramm, veebi- ja mobiilirakendus).
5.1.4. Tunneb kodus ja koolis kasutatavate digiseadmete nimetusi.
5.1.5. Lülitab digiseadmeid (nt arvuti, robootikavahendid) sisse ja välja, taaskäivitab neid.
5.1.6. Teab, millal ja kuidas digiseadmeid laadida.
5.1.7. Ühendab arvutiga erinevaid lisaseadmeid (nt kõrvaklapid, hiir).
5.1.8. Kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja paremklikk, topeltklikk, lohistamine), sülearvuti puuteplaati.
5.1.9. Tunneb graafilise kasutajaliidese lihtsamaid funktsioone (nt oskab töölaualt või menüüst avada ja sulgeda rakendusi, helitugevust muuta).
5.1.10. Tunneb klaviatuuri põhilisi klahve.
5.1.11. Kasutab trükkimiseks nii füüsilist kui ekraanil kuvatavat (virtuaalset) klaviatuuri (sh tunneb teksti sisestamise reegleid).
5.1.12. Teab, mis on internet ning oskab seadmes internetiühendust sisse ja välja lülitada.
5.1.13. Küsib abi, kui digiseadmed ei tööta.
Õppija:
5.1.14. Teab erinevaid mõisteid riist- ja tarkvara kohta (nt operatsioonisüsteem, viirusetõrjeprogramm, andmekandjad), nimetab peamisi arvuti komponente (nt kõvaketas, emaplaat, protsessor).
5.1.15. Tunneb graafilise kasutajaliidese erinevaid funktsioone (nt muudab akende suurust, muudab vaateid, vahetab keelt).
5.1.16. Tunneb põhilisi klahvikombinatsioone (nt Ctrl+C, Ctrl+V, Ctrl+A).
5.1.17. Teab, kuidas vajadusel rakendusi nutiseadmesse laadida.
5.1.18. Kasutab erinevaid digitaalseid andmekogujaid (nt Vernier andmekogujad, Pasco andurid).
Õppija:
5.1.19. Teab, kuidas vajadusel paigaldada ja uuendada tarkvara.
5.1.20. Leiab probleemi sõnastamiseks sobivad märksõnad (nii eesti- kui võõrkeeles) infootsingu sooritamiseks.
5.1.21. Kasutab probleemi tuvastamiseks erinevaid otsingumootoreid ja keskkondi.
5.1.22. Lahenduse leidmiseks järgib kasutatava keskkonna nõuandeid (nt korduma kippuvad küsimused,
help menüü, tootjafirma ametlik tugi).
5.1.23. Teab, kuidas võtta ühendust antud keskkonna teenindajaga, kasutada reaalajas pakutavat abi.
5.2.Digivahendite valik
Õppija valib konkreetse ülesande lahendamiseks sobiva digivahendi.
Õppija kohandab ja seadistab digiteenust või platvormi vastavalt vajadustele (sh erivajadused).
Õppija:
5.2.1. Saab aru ja sõnastab, mille jaoks tal on digivahendit vaja.
5.2.2. Valib ülesande lahendamiseks sobiva digivahendi.
Õppija:
5.2.3. Valib iseseisvalt ülesande lahendamiseks tüüpilisemaid digivahendeid.
5.2.4. Teab ja kasutab sobivaid digivahendeid mingi ainealase probleemi lahendamiseks.
Õppija:
5.2.5. Leiab digivahendeid, mis võimaldavad konkreetse probleemi lahendamist erineval moel (sh koostöö tegemiseks), lähtudes nende funktsionaalsusest.
5.2.6. Leiab häid näiteid ja eeskujusid eluliste probleemide lahendamiseks.
5.2.7. Soovitab kaaslastele probleemide lahendamiseks sobivaid digilahendusi.
5.3.Uuendused digilahenduste abil
Õppija disainib lahenduse mingi tegevuse tõhustamiseks või uuendamiseks digitehnoloogia kaasabil.
Õppija sõnastab koostöös teistega ettepanekud probleemse digivahendi või teenuse parendamiseks.
Õppija:
5.3.1. Valib sobivad digivahendid eneseväljenduseks.
Õppija:
5.3.2. Kasutab eneseväljenduseks sobivaid digivahendeid.
5.3.3. Hindab enda ja teiste poolt digivahenditega loodut (enesehinnang, hinnang kaaslasele).
Õppija:
5.3.4. On kursis uute tehnoloogiasaavutustega (droonid, VR- ja 3D-tehnoloogiad, robootika) erinevates eluvaldkondades (nt haridus, tervishoid, tööstus).
5.4.5. Katsetab uusi digivahendeid.
5.3.6. Lahendab digivahenditega igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi (nii iseseisvalt kui koostöös).
5.4.Digipädevuse hindamine ja arendamine
Õppija analüüsib enda digipädevusi ja kaardistab nende puudujäägid ning arendab oma digipädevusi.
Õppija toetab vähemkogenud digitehnoloogia kasutajaid.
Õppija:
5.4.1. Mõistab, et oma digipädevusi peab pidevalt ajakohastama.
5.4.2. Sõnastab, mida ta oskab ja mida tahaks osata.
Õppija:
5.4.3. Kirjeldab oma oskuseid ja vajadusi seoses digipädevustega.
5.4.4. Leiab vajadusel võimalusi oma digipädevuste arendamiseks.
Õppija:
5.4.5. Lähtuvalt huvidest ja õpinguplaanidest või tuleviku karjäärivalikutest kirjeldab oma arenguvajaduse digipädevuste osas.
5.4.6. Demonstreerib oma digipädevusi kaaslasi juhendades.
  • No labels